Pea igal aastal teen tagasivaatava kokkuvõtte möödunud koolitusperioodist, ilmselt nagu paljud teisedki. Kui tavapäraselt olen ikka kokku lugenud koolituste hulga, raha ja peatunud parimatel või huvitavamatel väljakutsetel, siis seekord tekkis tunne, et tühja neist numbritest – tegelikult ju eritu kedagi ei huvita, mitu klienti oli või mitu koolitust tegid. Raha võib-olla isegi huvitab…aga ma ei ole tavapärane ettevõtja, kes seab käibe ja kasumi eesmärgid ja siis analüüsib miks ja kuidas läks.

Defineerin ennast kääbusettevõtjaks, mis on veelgi väiksem kui mikroe/v. Tegelikult ma ettevõtjana end tavapäraselt ei liigitakski, ütleme, et mul on juriidiline keha, mille alt arveid esitada ja natuke maksueeliseid kasutada. Tegelikult olen Õpetaja, kes aitab neid, kes abi vajavad.

Kunagi ma ikka unistasin suurelt – et kõva käive ja isegi palju töötajaid. Kuid mida ma olen avastanud nende 11 aasta jooksul, mis ma olen elanud õppejõu ja koolitaja rollis, on see, et karjäär ja “ägedam” ametinimetus ei ole ammu eesmärgid omaette. Sestap olengi keskendunud viimastel (eelkõige viimasel, 2021, aasta) peamiselt sisule, ehk võtan päeva, koolitust, semestrit korraga ja ei olegi enam ammu eesmärgistanud ei tööd, eraelu ega raha. Et tuleb nagu tuleb ja läheb ka nagu läheb.

Tundub käegalöömisena? Hoopiski mitte. Kas olete kunagi elanud umbes selliselt: kui ma selle asja valmis saan, kui selle summa teenin, kui sinna jõuan, vot siis hakkan alles elama. Et siis kuskil kaugel on kogu aeg mingi helendav unistus ja eriti vinge tulevik ja siina jõudmiseks on veel vaid need asjad vaja korda ajada…

Mina olen niimoodi elanud väga pikka aega aga nüüd tuli äratundmine, et see tulevik on ju käes. Iga tänane hetk on eilne tulevik ja kui ma seda tänast päeva ei kasuta, siis ei ole ju ka tulevikul mitte mingit mõtet. Kuidas see siis seostub minu tööde ja arengutega? Aga sedamoodi, et viimased aastad on mul küll eesmärgid, aga need on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed. Teha neid töid ja koolitusi, mida tahad ja mitte selle pärast, et need aitavad kuhugi tulevikku viia, vaid selleks, et noh raha on vaja teenida ja igav oleks ka mitte midagi teha.

Ehk märkasin palju suuremat arengut kui siis, kui kogu aeg justkui mingit visiooni püüdsin. Või õigemini – kas tegutseda jube sihikindlalt mingeid eesmärke täites või lasta asjadel mõnusamalt voolata – tulemus on täpselt samasugune. Ma otseselt ei müü ennast kui koolitajat ja toimib nö külgetõmbeseadus – kui midagi väga soovida, siis need soovid kipuvad täituma ka, ehk paljud asjad tulevad natuke iseenesest ka minu juurde.

Olles siiski aus, tuleb möönda, et paljuski on selline mittesihikindel tegevus eelmiste aastate töö tulemus. Mul on tekkinud nii kompetents kui ka tuntus, on parterid, kellega koos töötan, on teemad, mida valdan. Seega võib siis ka statistiliselt märkida, et tulevik on kätte jõudnud, kuna minevikus tehtud töö on vilja kandmas.

Päris niisama ma siiski ka ei istu. On selged soovid, mida tulevikus teha tahaksin ja kellena end näen. Loetlen mõned märksõnad: rohkem avalikke esinemisi, rohkem suunda personaalsemate nõustamiste suunal, rohkem kirjutamist ja pigem vähem aga püsivaid kliente. Mul on aastaid töötanud üks ärimudel ja üht liiki koolitused, nüüd soovin seda mudelit tasapisi ümber muuta, eks näis kui kiiresti ja kus suunas see kõik liigub.

Igatahes oli üsna tihe koolitusaasta ning kui ka rahast rääkida, siis isiklik käive oli taaskord suurem kui eelmistel aastatel ning see kasv võiks jätkuda küll!